Rocky mountains, Montana, Nevada, Idaho, Arizona Las Vegas, Grand Canyon, New Mexico
Toksisin pika teksti aga see kadus nüüd kuskile ära.
Leviga on kohati keerulisem, kui Mongoolias.
Lühidalt:
Teel satume pidevalt friikide kokkutulekutele aga tunneme ennast kõikjal suhteliselt koduselt. Ei saagi aru, kas toimetame unes, käib mingi film või toimub tegevus päriselt. Ärgata tahaks. Või siis lõputiitreid.
Mingit usku me ei ole vastu võtnud. Pakutud on aga küll. Vastu oleme pakkunud muljeid reisust ja oma missioonist.
Las Vegasest lahkusime sama seisuga, mis sisenesime – ei abiellunud, ei mänginud raha maha.
Ja Grand Canyon on endiselt äge.
Panime pilte ja homme paneme edasi.
VÄGA TUBLID!
Vegasesse ei tohi pappi juurde viia!
Päris kole on vist niimodi olla ja sõita, kui kõik iAsjad on ära röövitud ja/või kaotatud?
Ei saa blogida, ei saa pilti teha. Ja loomulikult ei saa midagi kaas(a)-elajatele ette näidata.
Kole elu on selline. Parafraseerides ühte Juutuubi videot: “Not Reconmmend”
Tänud kaasaelamast. Endal ka paha tunne aga tõesti olid tshakrad kinni ja kui nett oli, tundus kuidagi jabur millestki üldse kirjutada. Kuidagi liiga tavaline oli.