Kanada, British Columbia

Meie tee Vancouverist põhja algab piki rannikut, kus lahed ulatuvad sisemaale lumiste tippudega mägedeni. Metsad ja suusakuurortid vahelduvad mäe- ja metsatööstusküladega. Sisemaal läheb maastik küll pisut tasasemaks, aga kärestikulised jõed tee ääres jätkuvad. Peatudes äratavad meie Euroopa registrinumbrid tähelepanu ja kuuleme kohalike käest, et oleme oma reisiga Alaskasse hiljaks jäänud. Külmad ilmad ja sademed on alanud. Ööbime metsatööstuskülas ning jätkame teed suurimasse British Columbia rahvusparki, Jesperisse. Teel vaheldub 30 kraadine soojus 13 kraadise külma ja vihmaga. Sügis on käes, lehed puudel kirjud. Hommikul ärgates sajab paksu uduvihma ja siinsamas kõrval, paarsada meetrit kõrgemal näeme öösel sadanud lund. Õhk on karge nagu Alpides, aga vastupidiselt tavalisele Alpides viibimisele me värskelt sadanud lumest ülemäärast rõõmu ei tunne. Tsiklitel on all asfaldikummid ja edasi sõitmiseks tuleb ilmselt aeg maha võtta kuna peame ületama paar kõrgemat kuru, kus tõenäoliselt on lumi. Alaska jaoks on meil tänu ühele sõbrale varuks siiski üks väikene plaan….

20120910-103752.jpg
Täna peaksime kohalike kinnitusel nägema ka esimesi karusid…
… ja karu me ka näeme. Vahetult enne Trans-Kanada Highway peale jõudmist, Lake Louise lähedal, sööb üks mustkaru tee ääres võsa. Teel saame päikest, tuult, vihma, rahet, lörtsi ja lund. Temperatuur langeb kohati 1,5 kraadini.

Hetkel on ainsad pisut häirivateks asjaolud, et me ei tea kuidas saada tsiklid New Yorkist Lissaboni ja kuhu on kadunud Tarvi.

ps Panime locationi lehele ühe lingi, kus praegune asukoht… millegipärast osade brauseritega kaardifail asukohainfot ei kuva.