Alustasime Ameerikaga

Peale pikka ootamist ja tihedat kirjavahetust USA tolliga saime eile tsiklid Seattles lõpuks ikkagi kätte. Oodates ei raisanud me niisama aega. Muude huvitavate tegevuste hulgas mängis Sven esimest ja mina kolmandat korda elus golfi. Me ei hakanud mingite kursustega ega treeningutega jamama vaid mängisime kohe 18 auguga rada. Huvitav, et meid üldse peale lasti ja huvitav, et ära ei aetud. Hiljem saime teada, et meie mängustiili nimi on MilitaryGolf. See käib nii, et lööd kaikaga palli võimalikult varjulisse kohta, soovitavalt võssa. Siis ragistad natuke võsas, hüüad “Got it”, nagu oleks oma palli leidnud (tegelikult poetad taskust uue palli) ja virutad palli teisele poole muru ja varjud sinna. Leidsime palju palle. Vahest leidsime omaniketa palle lausa murult ja see oli muidugi kerge saak. Pahatihti ilmus omanik siiski välja ja pidime taas varjuma põõsastesse. Või puu taha. Meil oleks Golfile välja pakkuda mitu olulist täiendust mis mängu nauditavamaks muudaks. Näiteks oleks oluline raja külgedele paigaldada võimalikult kõrged võrkseinad. Kindlasti peaks iga raja lõpus sileda ala ja väikse auguga muru asemel olema lehtrikujuline muru (keskel auguga). Võib kaaluda võimalust lehter asendada lihtsalt suure auguga, millega rada lõpeb.
Täna saime tsiklitel vahetatud õlid-filtrid-kummid ning oleme juba teel planeeritud alguspunkti, Alaskasse. Natuke oleme Alaskaga hiljaks jäänud, seal ülevalpool pidi ilm juba keeruline olema, aga kuigi kaugele ikka jõuame. Hetkel Vancouveris, Kanadas. Ees ootab British Columbia, väidetavalt karude, rohke lume ja liustikega suhteliselt metsik piirkond. Üritame võimalusel pilte panna ja vahest kirjutada ka.