Issõkul-Alma-Ata

Issõkuli äärest siiski otse Kasahhi ei saanud ja see tegi võimalikuks ka Issõkuli põhjakallast näha. Lõunakaldal on loodus natuke metsikum ja ilusam, kuid kuurortid on miskipärast peamiselt põhjakaldal. Käisime ka Karakuli suusakeskuses. Kui siia kuidagi mõistlikult saaks, võiks ka talvel täitsa tulla. Teel on meil väga vedanud vihmaga-kas sadu on just lõppenud või sõidame tumeda sajupilve eest ära … või jõuame kohale ja hakkab sadama.
Paar nädalat tagasi kohtasime Shõmkendis Hollandi vendadest jalgrattureid, kellel plaan jõuda Pekingisse ja kellest üks oli äravahetamiseni sarnane Woody Harrelsoniga. Enne Alma-Atad keerasime teelt maha et süüa Issõkuli äärest saadud kala. Sättisime minekule kui võsast ilmusid välja needsamad vennad, kes olid just sinna telkima jäänud. Me oleks võinud 500 m varem või hiljem peatuda jne:) siiras rõõm ja hämmastus. Isegi pilti ei taibanud teha.
Alma-Ata on midagi hoopis teistsugust, kui ülejäänu senikogetud kasahhimaa. See võiks olla teine Kõrgõztani pealinn. Selline täitsa ilus ja sõbralik linn. Öösel oli 5,7 magnituudine maavärin aga mingitest ülisuurtest kahjustustest kuulda ei ole. Lihtsalt veider oli tõusta selle peale, et terve tuba edasi-tagasi liigub. Ma arvasin siiani, et maavärinaga kaasneb mingi vibratsioon aga tegelikult kõigutab ebaühtlaselt. Võimas. Aga täitsa saamatult tundsime ennast ega osanud midagi mõistlikku teha. Sven pani millegipärast püksid jalga. Päeval tegime migratsioonis registreeringud ja vahetasime tsiklitel õlid. Paar päeva oleme siin. Saame kokku Sootsiga, kes kodust varustust juurde toob, peame Renksi sünnipäeva ja siis edasi Astana kaudu Barnauuli poole, kus meid uued kummid ootavad. Praegused kummid on kohati kahtlaseid mõrasid täis aga teed peaks mõnda aega head olema ja vast peavad ikka vastu.

20120531-194329.jpg