Valm kahest ullikesest

Kord läksid teele kaks avastusejanus Eesti meest
Plaaniks ületada mägesid ja takistusi suurest veest
Nad lootsid leida vastusena eest
Kas võimalik on tappa isekuse tõbrast enda sees.

Teekonnaks valitud marsruut sai pealtnäha keeruline
Ei saanud jutiks otse, pigem käänuline

Kuid jõudes pärale – oh häda
Siin tundub miski täitsa mäda
Isegi kui püüad olla karske
On tingimused küllalt rasked

Raske on neil olla inimeste seas
Keeruline mõista, mis toimub kohalike peas

Kuis võimalik on nõnda kitsas silmaring
Et kohkumusest jääb kinni hing

Ei saada aru milleks käia ringi
Milleks vaadata ja avastada uusi hingi
Kui peale selle eest ei maksta
Siis pole mulle vaja seda p.ska

Teel loodus pööratud on pahupidi
Ja kõikjal vedeleb tööstuslikku sodi
Kus inimene aga üle käinud
Sellist koleduse kogust veel keegi pole näinud.

Siis mehed mõtlevad, kuis nii on nüüd
Ja tunnevad ka endal pisut süüd
Kas teinekord kui tehtud mõnd projekti
Ka pole tulemuseks hunnik prahti

Nad mõistsid siis, et maailm oleks kenam
Kui elaksid nad lihtsamalt, ei enam

Nüüd lähvad vandersellid mööda teed
Ja mõtlevad, mis muuta võiks neil meelt.
Mäe jalamil nad näevad koolimaja
Ja lapsi kooli ees on ümber saja
Nad sisse keeravad, sest tähtis neil missioon
Life is a gift! neil meenub reisi algne toon

Lapsed toredad ja rõõmsad
Küsimused arukad ja siirad.
Sven pisut roostes helkurmärke jagab
Juss kaarti seletab, mis tsiklikasti taga

Lapsed rõõmsad, mäetipp valge
Me siiski pole astund pange!

Kuldhammastega direktriss idüllil lõpu teeb
Ei märk, ei postkaart muuda tema meelt.
On proua lootusetult kange
Jääb lootus, laste tulevik on helge

Nüüd mõtlevad kaks habemikku
Neil Kasahhis pole tulevikku.
Mis kurat teevad siin, kui omal pere kodus
Kaks lolli ilma peal, see pisut lõbus

Veel natukene lootust jagub
Sest puutumatu loodus ootab kagus.

20120523-214905.jpg