Tbilisi

Linna jõudes kohtasime Arne ja Roini kohalikku kompanjoni Davidit, kellele vahetuskummid ette olime saatnud. Kogu vahetuse protseduur läks ülikiiresti ja täiesti ootamatult oligi kõik tehtud … olime arvestanud suurema kammajaaga. Andsime tänutäheks pudeli tsiklikastis kõvasti kolkida saanud VanaTallinnat (järgmisel päeval saime vastu pudeli parimat Chachat ja kaks veini). Gruusia külalislahkus võib olla otsatu! Tänud osalistele!!! Tbilisi tundus võrreldes teiste linnadega helgem. Inimesed rõõmsamad. Tänavad, hooned ja muu keskkond enamasti korras, liiklus üllatavalt rahulik. Teadsime, et Smilers on Tbilisis ja ööbisime samas vanalinna pansionis. Tegelikult oli lisaks bändile suurem delegatsioon kirevaid inimesi ja hiljem kohtusime veel mitmete eestlastega. Olen välismaal viibides ka enne täheldanud, et teise eestlase trehvamine tekitab pisut kohmetust, millest ülesaamine alati ei õnnestu. Aga vahest võib see areneda toredaks ürituseks. Eriti lahe ja armas oli õhtune ootamatu kohtumine koolivenna ja helimehe Lauriga. Õhtu läks pisut käest ära ja kui me järgmisel keskpäeval hotelli fuajees Juku-Kalle Raidile otsa komberdasime ja mina teda soojal ja pealetükkival kombel koolivennaks ja Tartu kunstnikuks Peeter Grossmaniks pidasin, saime aru, et Tbilisi ei ole meile tervislikult mõjunud ja tuleb tõmmata sealt uttu võimalikult ruttu. Vabandan mõlema isiku ees selle jämeda eksimuse pärast. Hetkel Azerbaidzaanis ja see on taas täitsa teist (kolmandat) sugune riik. Homme kohtume Bakuus UNCEF’i esindajatega ja saame järgmise missiooni. Loodetavasti ei ole see seotud Eurovisiooniga ja jõuame enne hiigelüritust laevaga Kasahstani pageda.

20120508-225232.jpg